Enne hallituse saneerimist tuleb alati välja selgitada ja kõrvaldada põhjused, mis põhjustasid hallituse tekke. Kahjustumise korral rakendatavad meetmed jaotatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks meetmeteks.
Kui saneerimistöödega ei saa alustada kohe, tuleb tabandunud kohad ajutiselt, võimalikult ilma tolmu üles keerutamata, töödelda/desinfitseerida. Ka ajutiste meetmete korral tuleb järgida bioloogiliste ainete määruses toodud üldisi kaitsemeetmeid!
Eduka saneerimise põhieelduseks on nende põhjuste kõrvaldamine, mis on põhjustanud hallitusseente kasvu. Ehituse kahjustused tuleb kõrvaldada ja ruumi kasutajaid tuleb informeerida, kuidas hallitusseente kasvu saab tulevikus vältida.
Hallituse kasvu põhjuseks on enamasti kõrgenenud niiskusesisaldused vastavas ehitusmaterjalis või selle pinnal. Lisaks „niisketele seintele“ ebapiisava kaldvihmakaitse või „ülestõusva“ niiskuse tõttu seisneb põhjus tihti vanade majade ebapiisavas soojusisolatsiooni standardis samaaegse õhuvahetuse vähenemise juures ehituslike muudatuste korral. Tihti paigaldatakse aknad, ilma välisseinte soojustust parandamata. See võib tekitada olukorra, et õhuniiskus seina pinnal suureneb ja see kutsub esile hallitusseente kasvu. Selleks ei ole isegi vajalik kondensaadi tekkimine - piisab juba umbes 70% õhuniiskusest.
Enne konkursi korraldamist peab tellija teostama põhimõtteliselt uuringu oletatavate või esinevate bioloogiliste tööainete kohta (vt Bioloogiliste ainete määrus BioStoffV). Ehitusaegade kavandamisel tuleb järgida kandmisaegade piiranguid BG-reegli „Hingamiskaitseseadmete kasutamine“ (BGR 190) järgi. Me soovitame enne töödega alustamist kaasata nõustamiseks ohutuse ja tervisekaitse küsimustes asjaomane ametiliit.
Üldised hügieenimeetmed tegvusteks bioloogiliste tööainetega, kui ei esine „erilist ohtu“
