Põhialuste kindlaksmääramine
Sobiva saneerimiskontseptsiooni väljatöötamiseks peavad ehitise kahjustuste põhjus ja maht olema teada, mehaaniliselt määratud ja dokumenteeritud. Fookuses on eeskätt kahjulikud soolad ja ehitusmaterjali niiskus ning ehitusfüüsikalised raamtingimused. Seoses objekti spetsiifiliste tingimustega saab ökonoomset saneerimist kavandada, täielikult ükskõik, kas tegemist on ühepereelamu keldriga või ajaloolise võlvkeldriga.
Proovide võtmine
Kõnekad uuringutulemused eeldavad sihipärast proovide võtmist. Uuritakse erinevate kahjuvormide, ehitusmaterjalide ja ehitusdetailide proove. Müüritise ristlõike mittehomogeensuse määramiseks peavad proovid olema piisava suurusega. Proovid võetakse erineval kõrgusel (kõrguseprofiil) ja sügavusel (sügavuseprofiil) olevatel mõõtetelgedel. Nii saadakse tulemused niiskuse ja kahjulike soolade jaotuse kohta müüritises; kahjustuste põhjused muutuvad tuvastatavaks.
Põhjuste uurimine
Mõlemad meetodid ei tuvasta veel niiskuse penetratsiooni põhjust/põhjuseid või niiskuse penetratsioonimäära.
Selleks on vajalikud täiendavad mõõteandmed ja lähtesuurused:
Tähtis parameeter on maksimaalne kapillaarne veeimavus. See on vee kogus, mida kuivanud ehitusmaterjali proov saab oma poorisisalduse või oma poorigeomeetria tõttu vee kapillaarsel teel ladustamisel maksimaalselt siduda.
Maksimaalse veeimavuse määramiseks täidetakse kogu pooriruum rõhu all veega.
Niiskuse penetratsioonimäärad ei võimalda teha kindlaid järeldusi niiskuse penetratsiooni põhjuse kohta. Ei ole selgelt tuvastatav, kas niiskus on vedelast faasist kapillaarselt sisse tunginud või kas – vähemalt osaliselt – hügroskoopselt ümbritsevast õhust vastu võetud. Määramine on siin võimalik ainult välistusmeetodil: Ühes või mitmes kohas mõõdetakse hügroskoopne niiskuseimavus, selleks pannakse kuivatatud ehitusmaterjali proovid pikemaks ajaks konstantsel temperatuuril kliimakambrisse teatud kindla suhtelise õhuniiskuse kätte. Jälgitavast kaalu suurenemisest määratakse hügroskoopne niiskuseimavus.
Teatud juhtudel tuleb edasise niiskuse penetratsiooni põhjusena arvestada kondensaadi teket müüritise pindadel. Selle mõju saab hinnata ruumi klimaatiliste olude määramise (suhteline õhuniiskus ja õhutemperatuur) ning pinnatemperatuuride teel. Täpsed järeldused on võimalikud ainult siis, kui kliimaandmeid määratakse pikemate ajavahemike jooksul.